linkedin facebook linkedin facebook nod32

Sitsilancha ximoya Tukmakov va Karpov oliy liga Moskva 1973

Muallif: Mengliyev Sh.

Qo`shilgan sana: 2015-08-08

Sitsilancha ximoya Tukmakov va Karpov oliy liga  Moskva 1973

1. e2-e4   c7-c5
2. Kd1-f3    e7-e6
3. d2-d4  c5:d4 
4. Kf3:d4   a7-a6  
5. Cf1-d3   Kd8-f6    
6. 0-0   Fd8-c7 
7. Kb1-d2  . . .

Bularning hammasi ilgari ming martalab uchragan va devyut variantiga to’xtalib o’tishning hojati yo’q. Faqat hozirgi vaqtda bu pozitsiyada 7.Fe2 eng kuchli sanalishini ta’kidlaymiz xolos.

7.    . . .  Kb8-c6 
8. Kd4:c6   b7:c6 
9. F2-f4   d7-d5  
10. b2-b3  Cf8-e7  

10.  . .Cb4 yoki 10.  ..Cc5+11. Kph1 Ce3 diqqatiga sazovor edi.Tanlangan yurishdan keyin qoralar biroz sustroq  o’yin oladi.

11. Cc1-b2  a6-a5

Bu pozitsiya ham Spasskiy bilan Petrossiyaning  match belgilashuvida (Moskva 1969 yil) uchragan edi.Oqlarning maydoniy ustunligi ularga markazda va shox flangida aktiv operarsiyalar olib boorish imkoniyatini beradi.

12.  c2-c4   . . .

Mantiqiy davom,chunki oqlarga filning a6 ga chiqishiga qarshilik ko’rsatishiga xojati yo’q,yana buning ustiga 12. Fc2 dan keyin raqib baribir  12.  .. Ca6 javobiga ega.

12.  . . . 0-0

12.  ..a4 qaltis ko’rinadi chunki 13.Fc2dan keyin qora  sipoxlarning biroz qoloqroq rivojlanganligi bilina boshlaydi.

13. Fd1-c2   . . .  

Ko’pgina sharxchilar bu yerda oqlar bir sipoxni qurbon qilib,durangga erisha olardi,deb xato ko’rsatgan edilar: 13.e5 Kd7 14.  C:h7+Kp:h7 15.Fh5+Kpd8 16. Lf3 f5 17. Lh3 Ld8 18. Fh7+. Biroq, 16.Lh3 f6! 17. Lh3 fe  18. Fh7+ (yoki 18. Fe Lf5 19. Fh7+Kpf7 20. Ld3 Kf8 va qoralar hujumni daf eta oladi)  18. ..Kpf7 19. fe Kpe8 dan keyin qoralar ikki piyoda evaziga bir sipoxiga ega,ularning shoxi mustaxkam o’ralgan bo’lib bu yerda biron-bir aniq during haqida gap bo’lishi mumkin emas.

13.   . . .   h7-h6 

Petrosyan shunga o’xshash vaziyatda 13. . . d6 ni afzal ko’rgan va keyin qilingan tahlillarda  oqlar katta dioganalning zaiflashib qolganidan foydalanib, istiqbolli hujum boshlaydigan  pozitsiyaga erishishi  isbotlangan edi.

14. Kpd1-h1 Fc7-b6
15. La1- e1  . . .

Bu positsiyada oqlarda yana ikkita  o’yin plani mavjud: birinchisi 15. Kf3 de 16. C:e4 17. F :e4 bilan bog’liq bo’lib, bunda ular qora xonalar bo’ylab qurshovga olishga intilar edi.Ikkinchisi  bevosita raqib shohiga qarshi qaratilganidir: 15. Lf3 va keyin g2-g4. Ular  tanlagan yurish o’yinni  juda keskinlashtirib yuborishji bilan bog’liq bo’lsada, ancha shiddatli.

 

15.      . . .    Kf6-g4
16.     e4:d5   . . .

Oqlar 16. Kf3 Ke3 17. Ff2 (bu 17. Fc3 f6! dan ko’ra aniqroq; lekin 17. . .Cf6?  emas -18. e5  Ce7 19. L: e3; 17 . . .d4 ham emas -18. F: d4 F:d4 19. K:f1 20. K: :c6) 17. . .Cc5 18. Fd3 f6 (18 .  .  .d4?-19. L : e3!) 19. ed K:f1  20. Fg6 Ke3 21. Fh7+Kpf7  22. Cg6+ va 23. L:e3 yo’li bilan shohga daf etib bo’lmaydigan hujum  qilish imkoniyatini oladiganday  ko’rinadi. Biroq, oradagi  16. . .de 17. C:e4 dan keyin oqlarga qiyinchilikdan qutilish uchun   teng endshpilga  o’tishga to’g’ri keladi: 18. Cd3  (18. Cd4 ga 18. . .F c7! 19. Cd3 F: d4 yaxshi) 18. . . Ke3 19. Ff2 Cc5 20. Ca3 (20. Fg3 La7 dan keyin ular etarli kompensatsiyasiz sifat yo’qotadi) 20. . .C: a3 21. F:e3 F:e3 22. L:e3. Shuning  uchun ham oqlar  dastlab markazda << yengillashib olishga>>  urinib ko’rmoqda, lekin  shu bilan birga, ular o’zini ustunlikning  bir qismidan mahrum etmoqda. Har qalay 16. Kf3 va 16. . .de ga-17. L: e4! f5 (hamon  17. . .Ke3 18. Ff2 Cc5 19. L:e3! C:e3 20. Fd3 f6 yomon-21. Fd6 oqlarga qaqshatg’ich  hujum  boshlash  imkonini beradi) 18. Le2! Ke3 19. Cd4! (endi , yani  rux e2 da turganda, bu yurish juda soz) 19. . .K:c2 20. C: b6 Kb4 21. Ke5! (21. Cb1 emas- 21. . . c5 o’yinni tenglashtiradi) to’g’ri edi. Vujudga kelgan endshpil  yaqqol  oqlarning foydasiga. Masalan:21. . .  c5(21. . . Cf6-22. Cb1) 22.Kg6 K:d3 23. K:e7+Kpf7 24. Ld2! La6 25. Cc7! Kp:e7 26. L:d3.

16. . . .  c6:d5

Albatta,  16. . . Ke3 o’ynab bo’lmaydi-17. L:e3 F:e3 18. Fc3 va F:d7x hamda Ch7+ xaflari tufayli qoralar taslim bo’lishi kerak.16. . .Kf2+ 17. L:f2 F:f2 18. Lf1 Fb6 19. dc dan keyin ham  qoralarning ahvoli ancha noxush.

17.  c4:d5   . . .

Tashabbusni  izchil rivojlantirish. Endi 17. Kf3 ga javoban  qoralar taktikaviy keskinlarga shart emas, balki bamaylixotir sipoxlarini o’yinga chiqara oladi.

17.  . . .       Kd4-f2+
18.  Lf1: f2+ fb6:f2
19. Le1-e2      . . .

Ruxni qochish majburiy(19.Kf3 F:c2 20.C:c2 Cb4).19. Lf1 Fc5 bo’lganda, oqlarning tashabbusi asta so’nardi. Endi esa, 19 . . .Fc5 ga odessalik  grossmeyster 20. Kc4 javobini mo’ljallamoqda va bordi-yu, 20 . . .cd bo’lsa 21. Ca3 dc 22. Ch7+Krh8 23. C;c5 C;c5 24. Ce4 texnikaviy jihatdan yutadigan pozitsiyaga ega bo’ladi. Mana shuning uchun oqlar ruxni “e” liniyasida  saqlashga qaror qildi.


19.       . . .  Ff2:f4
20. Le2-e4  Ff4-d6

Agar qoralar yutuq haqida o’ylaydigan bo’lsa, shunday yurishi shart. 20.  . .Fb8 xato, bunda yana 21. Kc4 (ta’sirli 21. de C:e6 22. L:e6 fe 23. Ch7+Kph8 24. C:d7+Kp:d7 25. Fd6+Kph8 26. Cd8 bundan ham ta’sirliroq e’tiroz-28. . .Lf7! ga duch keladi, 21. Fc3 ga javoban esa oddiygina 21. . .e5 o’ynaladi) bo’ladi: 21. . .ed 22. L:e7 dc 23. Ch7+Kph8 24. C:g7+Kp:d7 25. Fd6+ Kph8 26. F:h6- daf etib bo’lmaydigan tahlikalar bilan.

21. Kd2-c4        . . .

21 Fc3 ga   qoralar uchun eng osoni 21. . .e5 javobini berishdir (21. . . C : f6 ?, 22. F:f6 df 23. Lg4 +dan keyin motga olib boradi. 21. . . f6 bo’lganda esa, oqlar 22. de yurolmaydi- 22. . . Ld8 va qoralar tashabbusni ilib ketadi, balki 22. Kc4 F:d5 23. Kb6 Fb7 24. K:a8 F:a8 va tazminan shunday o’ynaydi: 25. Fc7 Ld8 26. Lg4 L:d3 27.L:g7+kishti-qoyim bilan ):22. Kc4 Fb4 23. Fc2 Cf5 24. L:e5 C:d3 25. F:d3 Cf6 26. Ca3 Fb5 27. Le1 Lf e8 28. Ld1 a4- o’z ustunligidan foydalanish uchun durust imkoniyatlar bilan.

21.   . . . Fd6:d5

Chog’I, bu yerda 21. . . Fd8 o’ynash tinchroq edi. O’yin paytida men g’aroyib variantlar og’ushida bo`lgan edim 21. . .Fd8 22. Lg4 Cf6 (22. . . f6 yomon -23. Ch7+ Kph8 24. L:g7 Kp:g7 25. Fg6+Kph8 26. F:h6, lekin zud 22. . . Cg5 e’tiborga loyiqdir)
23. Fd2 Kph8 24. Lh4 Cg5 25. L:h6+! Kpg8 26. Lh7! e5 27. C:e5 va 27. . .f6 28. F:g5 kabi 27. . .Cf6 (27. . .C:d2 28. L:g7+Kph8 29. Lh7++ Kpg8 30. Lh8x) 28. Fg5! C:e5 2. Lh8+Kp:h8 30. Fh5+sof motga olib boradi. Biroq 21. . .Fd8 22. Lg4 Cf6 23. Fd2 ga oddiygina 23. . .Cg5 javobi shirin hayollarni tarqatib yuboradi. Masalan: 24. F4 e5! yoki 24. C:g7 Kp:g7 (24. C:d2 shubhali, chunki 25.C:h6+ Cg5 26. C:g5 ed 27.Lg3 ) 25. h4 ed va qoralar osogina hujumni qaytaradi.

22. Le4-g4      . . .


Xatoga xato javob 22. Kb6 Fb7 to`g`ri davom etadi. Chamasi, Tukmakovga 23. K :a8 F : a8 24 Lg4 e5 dan keyin sodir bo`luvchi pozisiya yoqmaganga o`xshaydi (u haq).                                                                                                                                  
Lekin butun variant oqlarga ajoyib tarzda himoya etuvchi yoqimli taktikaviy noziklikka tayanadi: 22 Kb6 Fb7  23. Lg4! Agar endi 23. . . e5 (23. . . f6 dan keyin oqlar bizga tanish hujum mexanizmni ishga solidi  24. Ch7 + Kph8  25. L : g7 ) bo`lsa, 24. Ch7+ Kph8 …25. L:g7 Kp:g7 ( 25. . . F:b6 26. C: e5 Cf6 yoki 26 . . . f6 etarli emas, chunki o`ldiruvchi 27. Cg8!! Javobi bor 26. C : e5 + Cf6 majburiy chunki 27. Fg6 + tufayli 26. . . . f6 hali ham yomon. 27. C : f6 + Kp :f6 28. Fc3+ Kpe7 (28. . . Kpe6 29. Fe3 +da qoralar yozinio keraksiz xavf xatarlarga qo`yadi xolos) 29. Fc5 + Kpe8 30. Kd5! La6 31. Kc7+ Kpd7 32. Cf + Le6 33. K: e6 fe 34. F:f8 va kurash bitim tuzishi bilan tugasa kerak. Shuni takidlaymizki, agar qoralar 22. Kb6 Fb7 23. Lg4 ga 23. . . Cg5 javobini bersa, u holda 24. K:a8 F:a8 25. Fc3 e5 (25. . .f6 26. h4 e5 27. hg C : g4 28. Fc4+ da ham qoralar mag`ulb bo`lishgi ehtimoldan xoli emas) 26. L : g5 hg 27. F:e5 f6 28. Cc4+ Kph7 (28 . . . Kph8 29. Fe2) 29. Cd3+ Kpg8 dan keyin qoralar yomon holatga tushub qolmaslik uchun oqilona durangga ko`nishi kerak (29 . . . Kph8 ga tag`in 30. Fe2 noxush).

22.      . . .   e6 – e5!
23. Lg4 – g3   La8 – a6

Pozisiya darhaqiqa turli tuman tahtikaviy g`oyalar bilan to`lib yotibdi. Partiyada qilingan yurishdan tashqari 23. . . Ld8, 23 . . .Cb7,    23. . . Fe6, 23. . . Fc5 kabi javoblar ham diqqatni o`ziga tortadi. Biroq bu erda eng kuchlisi 23. . . Ca6! Bo`lsa kerak.  Shu yurushdan keyin oqlar endi o`zi uchun ko`nglingiz soddalashtirishdan qocha olmaydi. Masalan: 24. C: e5 Cg5! 25. Ce4 Fe6 26. C: a8 L : a8 va qoralar o`z ustunligidan foydalana olishiga ishonishi uchun  barcha asosolar mavjud. Endi oqlarda yana <<suvni loyqatish>> imkoniyatlari paydo bo`ladi.

24. Kc4:e5 Ce7 –f6

24. . . Le6 yaxshi emas edi chunki 25. Cc4 L:e5 26. L : g7 + va qoralar katta talofat ko`rardi.

25.   Cd3 – c4   Fd5 – d6

25. . . Fd8 ko`proq etiborga loyiq edi; bu holda f7 da kuribon berib bo`lmasdi, otning turlicha sakrashlariga esa, koralarda etarli etirozlar bore di: 26. C : a6 C: a6 27. Kg4 C: b2 (27. . . Cg5 bol`sa, 28. H4 25. K: h6 + Kph8 29. Lh3 (otni olib bo`lmaydi, chunki ikki yurishda mot, farzini qochilsa, 30. Kf5+ Kpg8 31. Ke7+ F:e7 32. Fh7x bo`ladi ) 20. . . Le8!! Va hech qanaqa xiyla nayrang orqali asray olmaydi. Masalan: 30. Kf5+ Kpg8 31. Ke7+ Kpf8!

26. Ke5: f7       Lf8 : f7
27. Cb2 : f6         . . .


27. C:f7+ kp: f7 28.  C: f6 Cf5! 29. L : g7 + Kpf8 (29. . . Kp: f6 30. Fc3+ bo`lganda qo`qisdan kishti- qoyimga tushub qolish mumkin ) davomi qoralarning foydasiga.

27.      . . .        Cc8 – e6!

O`sha avvalgi motiv – birinchi forizontalning zaifligidan foydalanilm oqda  (28. C:a5F:a6)

28. Lg3 – d3         Fd6 – c7

28. . . . Fc6 (28. . . C : c4 29. L : d6 L : d6 30. Bc L : f6 duranggga olib boradi ) tuzatib bo`lmas xato bo`lure di: 29. Ld8+ Lf8 30. Fg6. 28. . . Fb4 hamlasi 29. Ld8+ Lf8 30. L : f8+ KP : f8 31. Cc3 qoralarga nuqul noxushliklar keltiradi.

29.    Ld3 – d8 + Fc7 : d8!

Majburiy. 29. . . Lf8 30. L : f8+ Kp : f8  31. C : g7+ F : g7 (31 . . .Kp: g7 32. Fb2+ va 33. C : a6) 32. Ff2+ bo`lganda, oqlar ikki piyoda ortib qolardi.

30. Cf6 :d8       Ce6: c4
31. h2 – h3    . . .

Albatta, 31. F : C4 ? emas – 31 . . . Lc6!

32.   . . .    Cc4-f1

32. . . Cd5 dan keyin oqlar  oldida murakkabroq vazifalar turgan bo`lardi, lekin o`shanda ham yaxshi himoyalansa ular duyrangga erisha olardi.

33.  Fc2 – e4        a5 – a4
34     b3: a4      La6 –d6
35. Cd8 – a5      ld6 – f6
36. Ca5 – e1     Cf1 – a6
37. Kph1 – h2     Ca6 – b7
38. Fe4 – c4       Lf6 – c6
39. Fc4 – b3       Lc6 – g6 
40. Ce1-g3   Lg6-g5
41. Fb3-c4    . . .

Steytnot tugadi va uy tahlilida raqiblar oqlar durangga erishish uchun  yetarli resurslarga egaligiga ishonch hosil qildilar.

41.  . . .   Cb7-d5
42. Fc4-c8+   Lf7-f8
43. Fc8-c2  h6-h5

Qora rux f8 dan g6 ga o`tib olishga sirayam ulgura olmaydi, chunki 43. . .Lf6 ga 44. Ch4 bo`ladi.

44. a4-a5.

Durang.

44. . .h4 45. C:h4 L:g2+ 46. F:g2 C:g2 47. Kp:g2 dan keyin nazariy jihatdan during pozitsiya vjudga keladi.
Bexato bo`lmasa-da, ikkala harif ham ko`p kuch va taktikaviy mahorat sarflagan juda sermazmun kurash.

1138 marta o`qildi.

Parol:
Eslab qolish.


Ro`yhatdan o`tish

testing

+998915878681

Siz o`z maxsulotingizni 3D reklama ko`rinishda bo`lishini xohlaysizmi? Unda xamkorlik qilamiz.

3D Reklama


Рейтинг@Mail.ru
Рейтинг@Mail.ru

Besucherzahler
счетчик посещений